mina olengi tsivilisatsioon

Teater oli hea. Etendus oli super, karakterid ja stoori suurepärased. Ainult lõpp oli natuke liiga hollywood. Siiski soovitan soojalt.

Peale etendust kutsus tegi Liine mulle kohvi välja. Rääkisime maailma asjadest, kokku jooksnud suhetest ja pealiskaudse plastmassikultuuri käes vaevlevatest varateismelistest. Ja maailma asjadest. Liine lubas jälle kohvi jooma hakata.

Seepeale läksime tema ühikasse valimisstuudiot vaatama. Palju poliitilist demagoogiat tuli telekast. Tudengitel käis mingi oma ennustusvõistlus selle peale, millised erakonnad saavad enim hääli ja võimaluse koalitsiooni moodustada. Oli hea, inimesed olid lahedad. Tulevase Eesti ajufond.

Mispeale oli plaan minna Maailma. Helistasin Ekule (esimene), kes teatas, et seal on nii enamvähem, mis polnud minu jaoks sel hetkel piisav. Kutsuti samuti ka Kvissentali rajooni, kus ühel 615 liikmel oli vist sünnipäev ja uhke eramaja. Mitukümmend inimest ja 615 tegi laivi. Ja ridamisi tuttavaid. Ning mingi nipiga leidsid mingid tüübid kogu aeg köögist süüa, minul ei õnnestunud.

Lõpuks, kui teatav osa inimestest lasi jalga ja alles jäid ainult paaruvad inimesed, kes intiimseid hetki jagasid, hakkas mul kohutavalt nõme olla ja ma tahtsin sealt minema. Tulin taksoga, sest kvissist jalgsi tulemine oleks paras kolgata, eriti ilma ipodita. Üks vahva pooltuttav neiu surus end taksosse kaasa, mille vastu mul ka midagi polnud. Seltsis segasem ja saab taksoarvet splittida.

Praegu söön kodus shokolaadi, mis maksis kuus krooni ja üheksakümmend senti tükist ja millega anti kaasa tasuta ühekorseks kasutamiseks mõeldud pakk nescafe kohvi. Kass on ka peast hulluks läinud, ronib igal pool ringi ja tekitab lärmi. Loner värdjas. Ma lähen nüüd magama.

// Foxy Brown - I'll Be (featuring Jay-Z)