tegelikult on nii...

Viimaste päevade vaadatud filmid. Vähe, rohkem pole jõudnud.

The Host (2006) - Suurepärase huumori ja märuliga vürtsitatud tundlik õuduskomöödia, mille Trash-Can-Dance valis eelmise aasta 15 parima filmi sekka.

28 Weeks Later (2007) - Üllatavalt tõsiseltvõetav järjefilm. London on surmavast maruviirusest suuremalt jaolt puhastatud, ent ühe perekonna improviseeritud käitumine ja lakkamatu reeglite eiramine põhjustab taaskord kaose. Poolteist tundi lakkamatut adrenaliini.
Saalist välja tulles olid sõrmeotsad erutusest surnud. Kino Kosmos, kell 18:15, pilet sõbralikud 25 krooni.

28 Days Later (2002) - Film algab, kui pikka aega koomas olnud noormees nimega Jim leiab end järsku inimtühjas haiglas, inimtühjal tänaval keset inimtühja Londonit. Ringi uitades leiab ta viimaks ellujäänuid, kes tunnevad ta vastu pehmelt ebatervet huvi. Selgub, et kogu Inglismaa on suht väljasurnud ülimalt nakkusohtliku maruviiruse tõttu. Kõhedusttekitav.

Bowling for Columbine (2002) - Üks Michael Moore'i veel kuulsamaks teinud dokumentaalfilm, mis kajastab Ameerika relvakultuuri, selle tagamaid ja vastuolusid. Ja ka seda, kes sellest kasu võiks saada.

The Secret Life of Plants (1979) - Film, mis avab taimeks olemise tegelikke tagamaid. Mõned hämmastavad katsed ja avastused tapab suhteliselt teose veniv vorm, ohjeldamatud time-lapse kaadrid ja taimedele pühendatud muusikapalad. Ei imesta et inimesed siiani ei tea, et taimed oskavad nende mõtteid lugeda.

Tegelt võite parem õue palli mängima minna.