god hates us all

Praegu on see periood, kus mul on vaja mitmeid olulisi valikuid teha. A ma procrastinate'in täiega, jutumärkides võtan aega mõtlemiseks. Tegelikult ma lihtsalt ei oska otsustada ja ei viitsi ka.

Eile oli täpselt selline päev, et tuli kole tahtmine sildu põletada. Ja siis ma ütlesin välja kõikvõimalikku paska, mis mul pähe kargas. Ja inimesed ei tahtnud millegi pärast minuga enam rääkida.

Siis õhtul koju hiilides lootsin teha ühe tüüpilise Tartu õhtu - pehme kogus rämpstoitu ja üksi koju nurka mängufilmi saatel kassima. Saatusel olid teised plaanid ja nii ma põrkasin, täiesti pahaaimamatult kokku vana hea sõbra Gert K-ga, kes tundub, et oli end mugavalt sisse seadnud. Kümne klassi haridusega projektijuht. Nii muuseas pakkus mulle ka tööd. Ja tundus, et ta elab hästi. Viis mind autoga koju.

Nii oligi, et täna tulin tööle saba jalge vahel ja üritasin kompida jääd, et äkki keegi ikka räägib minuga. Ja et ma jumala eest oma vigade ja käitumise pärast ise vabandama ei peaks. Ja ju keegi seal üleval mind päriselt ei vihka, sest praegusel hetkel (just täna ja praegu, 21:26) tahavad kolm inimest minuga korraga kokku saada. Jälle valikud...