down is the new syndrome

Nii. Parandasin natuke blogi välimust selle vaimustavalt igava ülesehituse näol. Nice job, have a cookie :)

Vahepealse nädala olen tegelenud elu peale mõtlemisega (istun voodis, vaatan lakke, sügava mõtlemise nägu on peas). Umbes päev peale mu errorit ostis kurikuulus toanaaber omale uue üsapuutri ja lasi mul sihikindlas õelusehoos oma vana kasutada. Mille järgi ma muidugi kui heroiininäljas laborirott innukalt haarasin. Pole enam raamatuid lugenud. Ja tegelt ei meeldi nii. 

"Tööl" on ikka sama ajukepp, tulid ükspäev ukse taha, et minuga kohvikus firma tuleviku üle nõu pidada. Ja suutsid mu skeptilise aju oma propaganda ja sihikindlusega välja lülitada. Mistõttu ma olin täiesti kaitsetu ja nõustusin rõõmsalt kõigega. See tähendab umbes kuu aega loomingulist tasustatavat tööd. Ehk siis järjekordset meeldivalt hõrku ajukeppi. 

Eraelus on selline kummaline periood, nagu on ja ei ole ka. Kõik on justkui kõige paremas korras, aga mu skeptiline loomus sunnib mind selles aeg-ajalt kahtlema. Mitte et põhjust oleks, aga põhimõtteliselt noh. Sunnib ajusid keppima teistel.  

Suuremas plaanis olen üleüldises segaduses ja ärritun kergesti lolluse peale. Jah, isegi rohkem kui varem. Nii et no cookie for me :(

// Kuuluud - 29 Sammu (ära siit tiri eks kthxbai)