karistamatuse vastu

Internetis on algatatud järjekorde allkirjade kogumine Pronksiöö väidetavate organiseerijate õigeks mõistmise vastu. Selliseid nimekirju algatatakse tihti, ent kohati häirib mind selliste liikumiste äärmuslikkus, lihtne populistlik sõnastus ja radikaalne suhtumine. Igal lool on siiski kaks poolt.

Ent nüüd need absurdsed nõuded nimekirja päises. Demokraatlikus riigis ei saa nõuda süüdimõistvat otsust isegi, kui see moraalselt õigustatud tundub - see on tugevalt süütuse presumptsiooniga vastuolus. Ka on keelenõude rakendamine küsitav, sest demokraatlikus riigis on süüalusel õigus süüdistust teada ja arvatavasti nõuda ka kohtuprotsessi rakendamist oma emakeeles (või tõlgi juuresolekut).

Ma ei näitaks näpuga antud süüdistuse läbikukkumises prokuröri poole ja ei laidaks advokatuuri edukat tööd. Mind häirib just kohtuniku absoluutne küündimatus. Kuidas on võimalik üle vaadata üsna mõjuvatest süütõenditest järjekindla dissidentliku liikumise eest suveräänse Eesti riigi vastu? Ja kohtuniku isiklik heakskiit väidetava anti-fašistliku liikumise suhtes rikub igasuguseid häid tavasid, sest selline tõlgendamine lubaks kaudselt õigeks mõista ka vastavasisulist seadusvastast tegevust. Ja see on õigusriigis pehmelt öeldes kohatu, kui mitte lubamatu suhtumine.

Moraalse õiguse nimel panin ka oma nime kirja.

The Prodigy - Narayan