närvi ajab

Mul tuli geniaalne idee eile hommikul. Nimelt, kodustes tingimustes töötades on üsna raske luua töist õhkkonda st. keskkonda, kus sa tunned end vähe distsiplineeritumalt ja ametlikumalt. Kellel lihtsam, kellel raskem ent minu jaoks on procrastinating alati tähtsal kohal olnud (eriti kohustuste suhtes).

Kuid siis leidsin ma imelihtsa lahenduse - luua oma arvutisse kaks kasutajat. Täiesti puhas kasutaja ilma mingi rämpsu ja sodita mu teise kasutaja alt. Niisama netis mökutamise saaks teha oma tavakonto alt ja töökonto oleks ilus, tühi, korras ja sisaldaks ainult vajalikku. Pealegi on kontodest sisse-välja logimine arvutites lihtsaks tehtud.

Ilmselgelt elu mu jaoks asja nii kergeks teha ei saa, ega?

Viimasel ajal on mu arvuti jõudnud vanuse poolest seniilsuse perioodi. Keeldub pidevalt sisse lülitumast, voolu sisse võtmast ja lülitab end vabalt valitud hetkedel lihtsalt välja. Suht motiveeriv on töötada masinal, mis iga hetk su pooliku töö ära unustada võib. Probleem on arvatavasti tingitud sellest, et aku on 100% surnud ja AC plug ei jõua muid jubinaid üksi ära toita. See, et lisaks akule ka vent, osad klahvid ja laadija korralikult ei toimi (lõpetades jõudluse- ja iluvigadega) muudab ka arvuti parandamisse investeerimise perspektiivituks lahenduseks. Ainus toimiv lahend on tundub uus osta.

Ühesõnaga. Läksin Accounts paneeli alla ja tegin uue kasutaja, ent enne kui see protsess omadega joonele sai, lülitas mu arvuti end välja. No prob, random shutdownid on mu 42 kuud vana akuta arvuti puhul tavalisemad kui suvaliste meeste lahti imemine Lindsay Lohanile. Ent see nussis mu System Preferences paneeli ilusti ära. Nüüd Accounts paneel üldse ei lae enam ning ma olen stuck login-aknaga iga kord kui masina käivitan.

Lugedes netist antud issue kohta olen ma isegi lihtsalt pääsenud, ent sitaks ajab närvi, et isegi millegi nii lihtsa ja loogilise tegemine on tehnilistel põhjustel raskendatud. Rääkimata siis veel millegi asjaliku tegemisest. Pask.

Martyn - Vancouver (6:08)