tööpakkumisi

1. IM Arvutid avab Tartus uue Apple'i esinduse ja vajavad nad hädasti näiteks müüja-konsultante. Kui teile meeldib ümbritseda end stiilsest ja kallist tehnikast ning saada sellega mängimise eest veel raha ka, on see pakkumine teile. Link.

2. Söögikoht Kuus Pelmeeni otsib koristajat ja nõudepesijat. Palun minge, seal oleks seda hädasti vaja (taldriku küljes oli jälle mingi tillivars. Muidu on söödav koht.).

it's a living

Kogu aeg tundus, et see on täpselt sama, mis Tartus tegin, ainult selle vahega, et ma ei oska seda tööd siin. Ja siis eile tulin läbi Vanalinna tööle. Vaatasin, mingi tshikk seisab, teivas käes, plakat peal. Ja mõtlesin, et see on ka töö. Palju värsket õhku, kohtud huvitavate inimestega, lõputult potentsiaali arenemiseks (sest sa alustad porist noh)... Ja jõudsin järeldusele, et mul ei lähegi nii halvasti.

Ja teisest asjast sain veel aru. Et miks mu suhtumine on nii viltune, miks ma tunnen kogu aeg, et mulle liiga tehakse ja et ma vääriks paremat? Sest ma käin läbi suures osas noortega. Mitte, et mul nende vastu midagi oleks, aga mul oleks juba aeg suureks kasvada.

//Busdriver - Kill Your Employer (Recreational Paranoia Is The Sport Of Now)

nonii n-hhui

Töölepingus on konfidentsiaalsusnõue, mis ei luba mul tööülesannetest ega millestki seonduvast kirjutada. Ent teisel päeval tundus küll, et nonahhui...

Aga ei, kõik on uus ja huvitav. Löön hambaharjaga uued ketsid läikima ja lähen linna laamendama. Või festile.

random post

Viimane päev tööl oli imelik. Täpselt, nagu ma kartnud olin, mu kolleegid olid toredad inimesed. Siirad ja sõbralikud, hea huumorimeelega, väga sümpaatsed.

Ma imetlen nende inimlikku aspekti. Taustalugu, mida minuvanustel veel tavaliselt pole. Asju, millest nad kunagi kõva häälega ei rääkinud, mida oli võimalik ridade vahelt lugeda. Nad ei olnud lihtsalt inimesed, kes töötasid sinuga samas ruumis. Nad olid individuaalid, igal neist oma lugu ja taust. Nende nõrkused ja muud detailid, mis andsid neile inimliku mõõtme.

//Looper - Mondo '77

gdmfsob

Viimased päevad siin töökohal ja mind üritatakse veel tööle rakendada?

Mitte, et ma kellelegi mingeid teadmisi edasi peaks andma, ei. Aga igasuguseid spetsiifilisi asju lastakse mul teha küll. Mida tean mina digiprooferi värvilahutuse kurvide kalibreerimisest? Vigase trappinguga faili korrektsest trükiettevalmistusest? Põhiline, et mul on üsna nilbelt pakilisi asju, mis sel nädalal tehtud peavad saama.

Paluks teenetemärki ja tasuta parkimiskohta pensionipõlve lõpuni, kui ma sellega hakkama saan.

//Frankie Valli & The Four Seasons - Beggin´ (Pilooski Re-Edit)

yippe-ki-yea

Andsin lahkumisavalduse ära. Oli lühike ja konkreetne vestlus tootmisjuhti asendava firma juhatajaga. Tegin selgeks, et ei ole huvitatud samas firmas jätkamisest, ka teistes töötingimustes.

Täna sain kõne Tallinnast ja seadsime tööle asumise ajaks kokkuleppeliselt 13. augusti. Täpselt kuu aega veel. Selle aja sisse mahub kaks nädalat kollektiivpuhkust, mille jooksul ma mõned korrad vist ka kontorist läbi käin... Mitte rohkem. Ma olen laisk.

Nüüd on hullu vürtsiga vaja leida tallinnasse korter. On kellelgi pakkuda?

aknalakkuja*

Läksin eile hommikul kaks kätt kõrval Tallinnasse. Ühes taskus ipod ja teises sümboolsed 843 krooni.

Vestlus sujus suhteliselt kenasti. Ma küll ei tea, kas suutsin oma tegelikku initsiatiivikust piisavalt edasi anda, sest tööpakkumine - tööülesanded, tööaeg, töövahendid, keskkond ja kollektiiv, asukoht, sissetulek... See kõik on absoluutselt täiuslik. Niisiis lasin peale vestlust natuke külma vett pähe, et mitte üle mõelda ja naasesin kenasti oma depressiivsesse rutiini.

Käisin eile päeval Mustamäel, et tuttavate seltsis närve rahustada. Tallinn nägi kena ja sümpaatne välja, isegi see linnajagu. Teederemondi tõttu on seal erakordselt rahulik ja vaikne. Täiuslik idüll. Jõime õlut, mängisime vinüüle, tegime süüa ja vaatasime Chan-wook Parki Boksuneun naui geot´i ära. Kujutad pilti, Elvis oskabki süüa teha. Kui ma selle töö peaks saama, võtame kesklinnas korteri.

Tööl olevat eile hullumaja olnud. Ma olen veidi läbipõlenud, seega mind väga ei morjenda. Praegu läksin tööl hoopis aknalakkujaks ja tirisin pool Fabriclive´i ja DJ Kicksi kogumikeseeriast, lisaks DJ Foodi, Four Teti, Cujo´t, Nightmares on Wax´i, Funki Porcini´t jne. Ka kodus panin hommikul terve pekitäie filme tulema, sealhulgas Minority Report HD kvaliteediga (1280x720 px, random suurusenäidis). Ülejäänu oli valdavalt Kim Ki-Duki, Takeshi Kitano ja Chan Wook Parki sulest. See kõik on mu hiigelsuure kõvaketta süü. Ta lausa kutsub häid varastatud asju ära mahutama.

* windowlicker - a mentally handicapped person

//Aphex Twin - Windowlicker (ma tean, klišee. aga mulle meeldib)

reklaamipaus

anna aega

See nädal on kuidagi mõnus olnud tööd teha. Üks kujundaja on puhkusel, üks ülemus läks ära, teine on puhkusel... Keegi ei passi peale ega käi aru pärimas. Selline omavastutuse asi. Ja päriselt tunnen end asjalikumalt, kui ei forwardi igat probleemi ülemusele, vaid lahendan ise. Mõnus. Asjalik.

Tänase päeva jooksul on vaja CV koos sooviavaldusega ära saata. Türa see on üks neist "one shot" asjadest ja ma tõesti loodan, et jõuan sellega tegeleda...

//Pharoahe Monch - Welcome to the Terrordome

peetud härra

Reedel tuligi Marika Tartusse. Olin juba leppinud mõttega, et ta ei pruugi tulla. Läks paremini. Veetsime reede linnas ringi treppides ja proovides pudelile kolki peale saada. Oli selline viisakas õhtu. Hoidsin end igati peetult üleval. Aga läks ikka käest ära.

Laupäevane plaan minna kuhugi müstilisse Eesti nurka tuttavatega jaanima läks hukka. Lesisime pool päeva niisama nõutult ja hüppasime lõpuks kella poolekuuesele Pärnu bussile. Bussisõit oli hea. Nii võiks iga kord bussiga sõita. Tuiasime linnas ja üritasime tuttavaid kätte saada, kes olid ilmselgelt tähistamisega juba teist päeva karmilt ametis. Saanud neilt lõpuks juhised üritasime jalgsipatrullina sinna kohale saada. Kella kaheteist ajal nõutult ja väsinult maanteel seistes otsustasime ööseks Pärnusse jääda. Võtsime toa ja uinusime Eesti popiklassika saatel.

Järgmisel päeval läks ta tagasi, jättes pooled asjad maha. Peaks posti pistma vist.

Töö ja kolimisega seoses otsustasin sellele konkreetsele pakkumisele ära öelda. Muutuks kontekst, sisu jääks ju samaks. Pole ka kindel, et oleksin kompetentne. Mul on plaan veeta rikkalikult oma teenitud 28. palgalist puhkepäeva, mis mul võimalik välja on võtta. Selle aja ma oleks tõenäoliselt Tartus.

Muidugi mu plaanid võivad veel muutuda. Leidsin täna ühe väga hea tööpakkumise, mida kaua olen oodanud. Tallinnas.

//Björk - Jóga

tartu/tallinn

Sain tööpakkumise Tallinnast. See ei saanud tulla valemal ajal, sest sobib väga hästi. Praegusel kohal on koormus ja pinged tipus, on magusaim aeg koha vahetuseks. Siiani oligi töö trumbiks, et konti ei murdnud ja otseselt närvidele ka ei käinud. Nüüd käib. Palk väga ei motiveeri jääma, töö ka kuhugi edasi ei arene. Ülemus läheb ära ja mis ilma tema juhendamiseta saab, ma ei kujuta ette. Ja ei taha ka teada.

Tartu on ilus. Justukui mingi euroopa väikelinn, selline eurofeelingu värk kohati. Hunnik lahedaid kohvikuid, parke, mõned ägedad klubid. Turvalisemalt tunnen end ka siin. Natuke. Kui laupäeval kodus elekter ära läks, tuiasin tiiru linna peal. Pilt ka sealt.

Aga kuidagi ei lähe nagu. Ma ei sulandu siia. Tartu on hea koht, kus tshillida vahel. Puhkuseks ja eurotripiks. Elada siin on nagu on. Distantsilt tundub ägedam.

Ma ei suuda otsustada, kas ütlen selle pakkumise ära, olen suve veel Tartus (mul on mitu nädalat palgalist puhkust saada), naudin kaunist linna ja lindistan plaati. Või teen selle sammu ära, kolin Tallinnasse tagasi. Oleks taas keskkonnavahetus, vanad tuttavad ja võimalik, et huvitav ja tasuv töö.

Keegi võiks tegelt nõu anda ja nii.

//Skream - Midnight Request Line (5:01)

absurd

Tööl hakkab asi üle keema. Minu kompetents on korduvalt küsimuse alla sattunud. Minu vajalikkus sealjuures mitte.

Võib tingida olukorra, kus mulle vigade korral vallandamise asemel lihtsalt kogemusi juurde laotakse. Move to Plan B.

//Bush - Letting The Cables Sleep (The Nightmares On Wax Remix)

isiklikult

Käisin nädalavahetusel linnas. Reedel käisime päev otsa Mikuga mööda kohvikuid ja kribasime kutseid. Ja jõime pool Tallinna kohvist ära. Õhtul kohtasin mitmeid sümpaatseid inimesi veel. Laupäeval käisin kodus ja sain elada päeva minevikus. Tekitas väga vastakaid tundeid, nostalgiat ja masendust segamini. Pühapäeval vedasin Mari kinno ja vaatasime kolmesaja enesetapja filmi. Vinge oli, mis muud (loe ka ajaloolise tõepärasuse kohta).

Esmaspäev oli tööl nõmedalt lahe päev. Kuna serveriga oli midagi vussi läinud, ei saanud mina mitte ainsatki tööd teha. Hiilisin kella neljast vaikselt minema, sain isegi lõpuks ometi natuke hügieenile aega raisata. Mitte palju, sest Liine ei läbenud oodata.

Jõime kohvi, rääkisime ilmast ja sünnipäevast ja stagneerunud õpetajatest. Ostsin poest saia, võid ja kaaviari. Hüppasin Eku poolt ka läbi, kes edvistas uute kõlaritega ja õppisin hoopis uut moodi muusikat kuulama.

Võõrasema meesaustaja, kes talt korduvalt korvi on saanud, kinkis talle (noh nii sõbrapoolest) 13kilose digipeegli. Pidin lihtsalt mainima, sest nähtavasti pole ka meeste naiivsusel piire :)

Praegu on eriti bänger, kuna server endiselt korralikult ei tööta. Seega ma pean kasutama altenatiivset meetodit, mis võtab 10-15 korda rohkem aega ja 128,32 korda rohkem närve. Loodan, et kauaks see nii ei jää. Ja nüüd ma tahan süüa.

Sain praegu ühtlasi teada, et firma kolib järgmiseks esmaspäevaks. Haistan laupäevakut.

fail > shave ass...

Okei. Täna hommikul jälle mingi Kalevi ona ja seega kohutavalt palju tellimusi kohutavalt lühikese aja jooksul. Viimasel ajal on just need nädala algused pöörased ja nädalalõpud rahulikud.

Öösel kõva viis tundi maganud. Kõigepealt ei saanud magada, kuna liiga head ideed jooksid pähe ja pärast ei saanud und. Hommikul ärkad peavaluga, ilma kohvi ja lukkudeta otse tööle bljät ülemus tuleb selja tagant byaaahh! Ja päev otsa käib vaatamas mida ma teen, hullult segab keskendumist. Mingi vari hiilib pidevalt selja taga nagu byaaaaah!

Niisiis päeva jooksul sai edukalt lõpetatud viis tööd, praegu veel kaks-kolm lõpetada. Tehtud umbes kümmekond. Enamus Kalevi töödest tuli kas minu või kujundaja hooletuse tõttu ikka uuesti teha.

Kell on kuus õhtul ja ikka on veel kolm kalevi tööd vaja teha. Suht üheselt leidsime kujundajaga, et väsinult ei saa tööd teha. Järgmine kord paluksin pikemaid tähtaegu ja sööge üldse parem Pere leiva ja Fazeri tooteid. Ma olen peast loll ja lähen koju magama.

//Method Man - Bring Da Pain

kellataguja

On umbes taoline ütlemine, et on kaht sorti ülemusi - ühed, kes nõuavad, et töötaja oleks õigel ajal tööl ja teised, kes nõuavad, et töö oleks tehtud. Minule sattus see esimene variant.

Sel nädalal suutsin hilineda lausa eeskujulikult, nii et annaks silmad ette ka riigikogu liikmetele. Kolmapäeva hommikul näiteks kaks ja pool tundi. Mis ei takistanud mul veel lõunal käimast ja õhtul viie paiku tööd pooleli jätmast. Nagu mustertöötaja lausa. Saan malka, nii et vähe pole, kuid nagu enamike asjade puhul on iva tegelikult hoopis mujal.

Ma pole varajane ärkaja ega eriti kerge unega. Magasin isegi teletorni blokaadi ja Estonia huku maha, mis must ikka tahta. Kuid ma vihkan seda, kui minu uneaega aetakse segi laiskusega. Eile ma ei suutnud sugugi magama jääda, pea oli ideedest paks. Need on need hetked, kui ei saa pastakat käest panna, sest sünnib midagi tõeliselt head. Mida juhtub suht harva. Nii et ma magan parem tööl, kui magan selle maha.

Kellalöömine kaheksast viieni ei sobi mulle. Vähemalt mitte see "kella kaheksast" osa. Muidugi, vara ärkamisel on omad plussid, eriti talvel, ent minu organism räägib teist keelt. Ma olen täheldanud, et kindlatel kellaaegadel on mu uni parem. Loomulikum ja aitab mul paremini välja puhata. Ma ei pea siin silmas erinevaid une etappe ega une kestvust, vaid kuradi looduse poolt mulle custom-made uneaega. Mis on umbes kella kahest öösel kümneni. Paraku kattuvad need niiöelda ärikellaaegadega. Pealegi suurt tolku pole vara ärkamisest niikuinii, sest see tähendab minule praegu kogu päeva veetmist kunstliku valgusega ruumis.

Pluss lihtsalt see, et töö raiskab ära mu kõige potentsiaalirikkama aja. Mitte isegi, et üheksatunniste tööpäevade kõrvalt aega ei jääks midagi teha. Mitte isegi, et jaksu poleks, energiat saab alati laenata kuskilt. Aga on selline tülpimus, viitsimatus, huvipuudus. Paneks teleka tööle, aga ei huvita, mis sealt tuleb. Magada ka ei viitsi. Ja siis lihtsalt oled. Ja nii juba septembrist saati.

Inimloom käib tegelikult ikka suht ulmelistel aegadel tööl. Surgu surnuks see inimene, kui ta minust juba ette pole jõudnud, kes esimest korda ütles "aga teate, teeme nii, et homme tuleme hoopis kaheksaks tööle". Bitsh nuga selline!

//Method Man & Redman - Blackout

on laupäev, 27.jaanuar ja kell on 19:19

Kuramus. Ainer, Kristjan, Kersti panid ka oma blogid kinni. Õnneks hakkas Liine uuesti kirjutama. Toitun sellest.

Reede õhtul, veidi enne viit selgus, et olin teinud tööl pisikese apsaka. Mitte just pisikese. Tegelikult suure apsaka. Väga suure apsaka. Mulle toodi töö näidis, mis oli kümme millimeetrit laiem, kui oleks pidanud. See tähendab, et klient võib keelduda seda vastu võtmast ja no mõnekümne tuhande eest (ma arvan) tuleb asja uuesti teha. Asja teeb eriti problemaatiliseks see, et kliendiks sattus olema Kalev, kes on THE kõige pretensioonikam klient. Ever. Mis tähendab, et mu p_rse on suht f_cked.

Ja teel koju hakkasin mõtlema, et okei, ma arvutasin valesti. Sest ma pean arvutama mitmeid ja mitmeid töid päevas ja kordagi pole jama olnud. Ja et ma saatsin selle faili kujundajatele. Nemad kinnitasid selle, ehk leidsid, et fail on korras. Siis tulid plaadivalmistajad, nemad ei märganud midagi (ja nad ei pidanudki). Siis tuli paigaldaja, kes ei märganud ka midagi. Siis tulid trükkalid, kes ei märganud ka mitte kui midagi. Ja ma ei kujuta etta, paljude käest see veel enne läbi käis, kui keegi avastas, et midagi on valesti. Ja et neid kujudajaid on endiselt kuradi viis ja mind on kuradi üks, kurat.

Nüüd istun nagu pornokinos, söön popkorni ja vaatan, mis juhtuma hakkab.