sex love money

Tead... Mul viskas praegu absoluutselt üle maksa nendest pidevatest naiste kannatuste juttudest. Alati on lahku minnes ikka naispool see, kes haiget saab ja mees on mölakas, kes teda ei vääri... Siis naine nutab natuke, on kurb, igatseb taga ja läheb järgmise juurde. Aga mees ei saa sellest kunagi üle.

Tegelik põhjus on selles, et maailmas on peamiselt kahesuguseid mehi ja neid, kes rahuldaks kõik naiste soovid, naised lihtsalt ei märka. Külgetõmme teeb oma töö ja naine ronib jälle mingi mölaka sabas, kes võlub teda oma (kohati debiilsuseni küündiva) enesekindluse ja -imetlusega. Mehed, kes on sõnades suured. Ja siis pärast naine "koorib üksi sibulat" ja mõtleb, miks jälle.

Varumehed pole ka ideaalmehed. Tihti melanhooliasse laskuvad kutid, kes räägivad nii vaikselt, et endi mõttedki neid ei kuule. Kes astuvad alati ausalt järjekorda lõpust, avavad teistele uksi ja vaatavad tänaval, et naised poriloiku pikali ei kukuks. Kes on nii kenad, et jäävad märkamatuks ka sõbrannade foonil. Neis meestes pole jõudu, otsekohesust ja ambitsioonikust. Nad on aktsepteerinud oma rolli ja mõõdukalt rahul sellega. Mehed, kes ei tee suuri sõnu. Nad ei valluta maailma, nad vallutavad oma maailma. Aga see noh, lihtsalt ei tõmba naisi, kui nad just soojenduskotti ei otsi.

Naised seevastu kas paista täpselt aru saavat, mis toimub, või varjavad seda valehäbist. Kui naistelt küsida, milline mees neile meeldiks, tuleb sealt tüüpiline ilus-kena-viisakas-hooliv-jõuline-humoorikas-pläma. Ent nagu uuringud (mingi tüüp tegelt ka kirjutas üles, päriselt) on tõestanud, käivad neesamad naised hoopis teistsuguste meestega väljas. Selle nimi on külgetõmme ja see ei allu absoluutselt naise kontrollile. Oma tunnete ori, sõna otseses mõttes. Ja enesekindale mehele läheb naine nagu kärbsepaberile.

Ma igatsen neid aegu, kui naised olid naised ja mehed olid mehed. Ja neid aegu, kus laste huvid seati enese omadest ettepoole. Kus naised ei jooksnud tähesära pärast pere juurest minema. Kui mehed ei pannud kõrvale, sest nii lihtsalt polnud kombeks ja polnud vaja ka. Kellele pime keskaeg, kelle midagi muud. Sest käed püsti kui keegi tõesti, mingis meelesegadushoos üritab mulle praegu väita, et sugudevahelise vahekorraga on hetkel maailmas asjad korras.

Ma ei viitsi kuulata, kuidas ainult naised kogu aeg kannatavad. Parem väljas kui sees.

Vi-me-too

Vaimustununa Vimeost hakkasin ma kirjutama postitust põhjustega, miks Vimeo on parem kui näiteks YouTube (või Dailymotion)... Ja leidsin, et tegemist on mõnevõrra erinevate asjadega. Kui YouTube on põhiliselt selleks, et vaadata, kuidas ahv mootorrattaga sõidab ja kuulata head muusikat, siis Vimeo on pigem amatöörfilmitegijate pärusmaa, kus oma loomingut kvaliteetselt jagada. Ja mitte lihtsalt mõnd kaamerast või telefonist arvutisse lohistatud klippi, vaid korralikke lühifilme ja videoeksperimente. Näiteks Daybreak ja Instant Choisi (full screen please, HD ahead). Või mõni muusikavideo? Peaasi, et oleks ise tehtud ja lastesõbralik.

Pealiskaudne võrdlus YouTube-iga.
+ Videote kvaliteet on tunduvalt parem. Edukam pakkimistehnoloogia ja HD.
+ Vimeo toetab laiekraani. Kui su video on 16:9, kuvatakse see üles laetud kujul, mitte ei kahandata 3:4 letterboxi sisse.
+ Vimeo kujundus on ilusam, keskkond on hästi ja puhtalt progetud.
+ Pleier on kasutajasõbralikum. Vähem kulinaid.
+ Pole duplikaate.
+ Videoid saab soovi korral originaalis alla laadida. Mpeg, avi, mov, mp4 või divx, mille sa üles lükkasid, on samal kujul serveris alles ja soovi korral sulle või ka teistele saadaval.
+ Custom thumbnail. Vali ise, kuidas su videot kuvatakse.
+ Ei mingit video kestuse piirangut - lihtsalt üles saab laadida 500MB per nädal.
+ Vimeo võimaldab seadistada paremini video privaatsust.
+ Korralikum materjal - vähem lo-fi veebikaamerasse isiklikest arusaamadest jauramist jne.
+ Lakoonilised profiilid. Kirjutad endast nii palju, kui ise tahad.

– Videotes surfamine on raskem
- No Avril Lavigne, ainult kodukootud trash
- Pisikese teenuse tõttu võtab üles laetud materjali läbitöötamine kauem aega
- Üks reklaamibänner, ounou. Panic
- Lakoonilised profiilid.

Ma vaatasin end eile öösel vimeos lolliks. Parem ikka kui ahv rattal.

nimetu lugu

Aastal 2002-2003 oli mul suur unistus teha oma leibel. Kuskil toanurgas vedelevad siiani vihikud, mille servale ma odavalt hariliku pliiatsiga Kelder Recordsi logo kritseldasin. Projekti ei viitsinud ma muidugi ajada ja ideest ei rääkinud ka kellelegi. Ja paar aastat hiljem juhtuski, et paar viljandi poissi (icic!) tulid sama nimega välja. Ma ei väidagi midagi peale selle, et aeg-ajalt tekivad erinevates kohtades erinevatel inimestel samasugused ideed. Päriselt.

Siis kuskil 2005 äkki... Tuli pähe maailma kõige ägedam leibelinimi - Leibel. Kogu elu keerles selle mõtte ümber. Seda olid täis kritseldatud kõik kaustikud, arvutid ja bask. Idee oli selles, et teha muusikaleibel, mis toodaks ka riideid. Et oleks jube tuusad pusad ja särgid ja värk. Lükkasin asja edasi, et teha asjale ka äge koduleht. Ja sinna ta saadan venima jäigi, sest varsti tuli vabsjee täpselt sama nime peale räpimees End-L. Küll variatsioonis Record Leib-L... Misiganes. Enam ei taha noh. Öeldakse küll, et nimi ei riku meest... Aga vastupidi küll.

Tegelt kogu selle loo mõte on, et tahaks teha kodulehte. Sellist ühemehe-komjunitivärki nagu illlääb. Mitte midagi erilist, lihtsalt ühe hubase labase kodulehe, kuhu viskaks paar sõprade lugu üles ja paneks kõrvale mingi lihtsa bülletääni, kuhu kirjutada põnevate pidude või muu basa kohta.

Aga nüüd pole nime noh. Fantaasiavankrid ketrama?

i will not buy this record, it is scratched

Vürtsitasin oma tasapisi kosuvat filmiriiulit filmidega "Colour Me Kubrick" ja "Matchstick Men". Kokku on mul seal juba suurepärased paar-kolm tosinat plaati (juhhei!) ja kui ma samas tempos veel mõned kuud jätkan, saan oma plaadikuhja lõpuks lillepostamendina kasutada.

Jube tore, et baltikumi tarbeks välja lastavatel plaatidel puuduvad reeglina igasugused lisamaterjalid. Ja et teostus on odav ja lohakas, trükised ebakvaliteetsed, menüüd koledad. Näiteks "2046" baltikumi release on s*tema kvaliteediga, kui torrentis leviv avi-fail. Seega jookseb filmi eest üle 69 makstes tõesti elu silme eest läbi, eriti, kui tahaks filmi kogumise nimel riiulisse panna. Muidugi leidub ka meeldivaid erandeid.

Seega, nii kummaline, kui see ka pole, olen tihti orientiiriks seadnud pigem filmide sebimise ühekordseks vaatamiseks. Kui plaat maksab vähem kui kinopilet, kõlbab paari õlle kõrvale õhtu sisustamiseks küll.

i is making lolhuman

Jap, mulle meeldib vaadata, kuidas keegi mu plika üle lööb. Vaatan pealt ja näpin ennast. Peale seda lähme koju, riietume vastavalt Kalmer Tennossaareks ja Ada Lundveriks ja seksime kakskümmend kolm minutit köögilaual. Hiljem sööme Umbro jalgpallijalatsi seest kiirnuudleid tomatipüreega ja räägime Botswana agrokultuurilistest reformidest mahepõllunduse arendamiseks.

Champ kle, ära muretse, me peame vastu :)

taksofun

Tervist, kas Kiisu takso? Palun tulge Paldiski maantee 107, ma sooviks teile raha anda....

Tervist, kas Klubi takso?....

Tartu, laupäeva öö, kell on pool kolm. Tellisin esimese kõnega oma lempartakso Rivaal (7-4-persetäis-kahtesid). Kohale tuli no umbes kaks minutit või vähem ja viis 49 krooni eest seltskonna koju. Sõidualustus 25kr, nagu kombeks. Ei kurda.

Tallinn, pühapäeva öö, kell on umbes veerand üks. Helistasin läbi oma kümmekond taksofirmat, ühelgi polnud autot anda. Tee äärest püüdmine oli lootusetu. Suure verega sain pool tundi hiljem takso MB Eliit taksofirmast, öise hinnaga 9.90 kr/km. Kaheksa minutit lubati. Umbes veerand tundi hiljem veereski üks väsinud välimusega Mercedes-Benz 190 nurga tagant. Sisemus oli slaavi kultuuri tutvustamise kohalt hariv, koos kõigi litrite ja kulinatega. Ja kõigest 94 krooni eest viis poole tosina lõhnakuusega kaunistatud takso mind mõni kilomeeter eemal asuva kodu lähedale bussipeatusesse.

Mis tõi mind mõtteni, et pirtsakad taksojuhid leiutavad igapäevaselt juurde seaduselünki, mis võimaldaks neil jalakäijaid rohkem röövida. Kuid kui ainuüksi selle seitme minutiga sai taksojuht mu kulul soti võrra jõukamaks, siis milline võiks olla ühe taksojuhi kasum tipptunnil? Hea tuulega teenivad need lõngused ju päris mitu raha, või?

//M.I.A. - Come Around (feat. Timbaland)

basically i'm complicated

Täna läksin ma täielikult massipsühhoosiga kaasa.

Ootasin ülekäigurajal rohelist. Kuulasin muusikat, mõte läks rändama. Nägin üle õla, et tüüp mu kõrval läheb üle tee. Astusin sõidurajale. Siis märkasin, et teisel pool teed inimesed seisavad. Ja punane tule helendab erksalt. Ja autod krigistavad pidureid ja rusikad välguvad. Sitt lugu.

Mida sellest nüüd järeldama peaks?

A veel parem, peale seda läksin poodi ja olin täiega confused, et mida ma nüüd siin teen ja mis edasi saab. Kui aus olla, oleks vaja päris palju osta, aga esiteks pole rahapäev veel olnud. Ja teiseks ma kas ei taha lihtsalt midagi või tean liiga täpselt, mida ma tahan. Ja siis ei leia seda, sest ma pole mingi vilunud poesurfar.

Magasin loomulikult septembri odavhinnad maha, kui oleks saanud koolimudilaste arvelt end odavalt riidesse seada. Tegin valearvestuse noh, lõin eelmise koha lõpurahad läbi, enne kui meelde tuli, et järgmine kuu saab vähem. Leidsin Seppäläst ka ühe pluusi, mida ma tahan (loe: saan), aga sinna juurde on vaja igast muud atribuutikat (näiteks kärtspunast t-särki) ja kokkuvõttes tuleb end ikka pealaest jalatallani riidesse osta.

Ja siis tahan erksinist, kergelt vanakooli-moelist dressipluusi. Sellist valgete triipudega. Ma ei tea, miks. Ärge te küsige ka.

//The Herbaliser - A Mother (For Your Mind)

jobu

Ma olen lammas. Täpselt selline stereotüüpne paipoiss, nagu õudusfilmides need ruudulise kampsuniga memmekatest sabarakud, kes esimesena maha lüüakse. Ma ei viitsigi mingit rambot mängida, see pole minu stiil. Või lihtsalt ei mängiks lõpuni välja. Seltskonnas olen sama põnev kaaslane kui laiguline hallitav tapeet. Siis tundubki, et ainus, milleks hea olen, on olla tõsiseltvõetamatu naisterahuldaja nagu šveitser Theo. Selle vahega, et Eelmaa munn on pikem. Ja tal on oma isiklik korter.

Tegelikult tööga olen ju rahul, tüdrukuga ka läheb, raha on ja tegevust ka nagu jagub. Isegi mitu potentsiaalset korterikaaslast on tekkinud. Miks ma siis asjad enda jaoks nii raskeks mõtlen?

Ja kodus sain kõigest aru, kui võtsin kätte ajakirja Jobu. Lausa suure lustiga lõikab see sapine iroonia. Kogu ajakiri teeb kokkuvõttes üheselt selgeks, et kui sa pole naeratav musklis alfaisane, kes majanduslikul karjääriredelil revolutsionäärina teisi pooleks rebib, pole sa sittagi. Ja kahjuks on neil õigus. Jobususe testis sain 47 punkti. Kohe hakkas kergem, kui teada sain, et olen lootusetu jobu.

//Jamie Lidell - Multiply

my stash

Ma tean, et naistel on palju probleeme, alustades menstruaaltsüklist lõpetades loodussõbraliku huuleläike kasutamisega.

Aga meeste elu on ka ikka väga raske. Ma juurdlen juba kuid, et mida oma näokarvadega teha? Ilma nendeta olen kui vastkoorunud sookurg, nendega kui kolm nädalat ahju all vedelenud vombat. Materjali napib ka suure kunsti tegemiseks, à la Picasso. Kitse tüügas mulle ei sümpatiseeri ja beebilõuaga ei müüda poest isegi tikke. Naissoost arvamusliidrid räägivad ka puha erinevat juttu.

Oo Rick James, kes sa oled taevas(sest sul on tutvused sees)... Palun aita mul leida sobilik näokate. Rätik või midagi?

//Lovage - To Catch a Thief

argumentatsiooni võlu

Üks tõeliselt rumal ja ärritav kiri :(

Ja tõeliselt, tõsiselt hea vastus :)

0118 999 881 999 119 7253

Korteriotsingud on ummikus, sõbrad on hõivatud, meeleolu on null. Pea valutab rämpstoidust ja lahjast alkoholist. Tulevik ei tõota paremat. Ja kõige selle juures pean ma head nägu tegema, sest masendunud inimesi ei võeta tõsiselt. Neid välditakse.

*postituse nimi on päästeteenistuse uus lühinumber, tuginedes ühele briti komöödiasarjale...

kodu keset linna ja pask

Mu korteriotsimine ei edene eriti. Alustuseks ei ole just liiga innukalt pakkumisi otsinud. Teisalt ei tahaks kindlate pakkumiste peale välja minna enne, kui tean oma prooviaja palka. Ei saa end ka päris põhja kõrvetada.

Oli plaan võtta Elvisega kahepeale korter. Eelistatavalt Kesklinnas, Kadriorus, Kristiines. Tallinnas käigu ajal jutt korteriteni muidugi ei jõudnudki. Pealegi on ta majanduslik sissetulek jagatud ära playstationi mängude ja vinüülplaatide vahel. Rahast ja numbritest rääkides muutus ta tunduvalt... ebainnukamaks. Nii et salamisi tundub, et jääb vist ära?

Sirvin netis pakkumisi. Panen ristikese kasti san. remont teostatud, ei leidnud suurt asjalikku. Kui panin risti kasti "restaureeritud" ja kohe hakkasid tulema korterid, mis mulle huvi pakuks. Olen suhteliselt tundlik võõras keskkonnas sanitaarremondi suhtes, need pakkumised näivad aga kenad.

Kõige müstilisem on see, et räämas korterid, nigela sanitaarremondiga korterid ja korralikult renoveeritud korterid maksavad peaaegu sama palju. Sama summa kahetoalise 40-ruuduse räämas mustamäe korteri eest versus kesklinnas kahetoalise läikiva korteri eest ei pane just kaks korda mõtlema, mis?

...Just hetk tagasi leidsin veel ühe korteripakkumise. Väga kesklinnas, kaks tuba, 58 ruutu, keskküte, pesumasin, korralik sanremont, soe vesi, gaasipliit, deposiit üks kuu, mõistlik hind... ja otse omanikult? Tõsiselt? Homme varahommikul uurin, kas pakkumine on veel jõus.

PS! Otsin usaldusväärset ja rahulikku korterikaaslast.

todo sobre mi madre

Oo... Mu ema paneb mind alati nii noorena tundma... Tema seltsis käitun ma alati nagu räpane pubekas. Ning ta kohtleb mind nagu kuueaastast.

Nägin teda kolme päeva jooksul teist korda, tüüp suutis juba mind välja vihastada. Lisaks sellele, et ta jätkuvalt saja pasaga ignoreerib tõsiasja, et mul pole kunagi ever plaanis kuskil aedlinnakus lagunenud majas in the middle of nowhere temaga kahekesi elada, suutis ta mulle veel loengut pidada rahaga majandamisest. Eks tal on õigus, et tal rohkem raha on, aga no kurat... Väljas ta ei käi, alkoholismi ei põe, uusi rõivaid ja atribuutikat ei osta... isegi ei söö eriti. Mille kuradi peale tal peakski raha kuluma?

Üksik muutub juhuslike inimkontaktide suhtes ülitundlikuks. Sorry Bob, saad üle.

kanye, that's weak!

Kanye lindistab hoogselt oma augustis ilmuvat albumit. Mõned lood on ka juba osaliselt välja lekkinud ja pean lihtsalt ära ütlema - imho sitt. Ikka väga sitt. Nõrk kurat, Kanye. Mis sul viga on? Kunagi oskasid küll, nüüd ainult raiskad raha kalliste Hype'i videote peale ja ei viitsi isegi biitidega vaeva näha? Lisaks kohutavale flow'le ja nõrkadele riimidele. Tõesti. That shit is weak, man. Isegi see Akira-stiilis video ei päästa.

Tegelikult ma tahtsin vihastada küll hoopis selle peale, et ta sämplis Harder, Better, Faster, Stronger'it... Ja tegi seda märkimisväärselt halvasti. Solkis hea loo ära. Et sellest veel ei piisanud, lõikus ta ka Young Folks'i - ehk siis rottis lihtsalt loo ära ja laulis sinna peale. Oma jubedate riimidega. Meh.

Türa. Kuhu jäi see Roses'i ja Diamonds From Sierra Leone'lik Kanye?

Can't Tell Me Nothing video
Stronger video

.....
Muide Daft Punki uus film Electroma on väljas. Mõtlen seda täna õhtul kummikommide ja vanilla coca-cola seltsis vaadata. Reisikirjeldusega läheb veel paar päeva, kruvimata-kroppimata reisipilte saab hetkel lakkuda siit (Kui kirjeldus ka taha tuleb, läheb paremaks).

üks isiklik lugu

Seletan siis, kuidas suurte inimeste maailmas asjad käivad.

Aastal 1997 jäi mu ema töötuks. Oli segane periood firmas ja juhatusse eksinud vene päritolu kodanikud parseldasid usaldusväärse hollandi firma esinduse lihtsalt laiali. Käidi küll õigust taga nõudmas institutsioonides, ent isikuid, kellelt midagi sisse nõuda olid ammu jalga lasknud. Algas piinarikas periood, mille jooksul tuli hoida end elus vahendeid valimata.

Ja otse öeldes tuli mu ema sellega toime. Väljapoole polnudki väga aru saada, et midagi valesti oleks. Toit oli laual ja katus pea kohal. Isegi riideid, mida kanda ja paar lahedat asja ka. Talviti, kui läks külmaks asi väga perse kiskus, saatis ema mind vahel vanaema juurde. Aga me saime hakkama. Tõesti pole vist kohanud isetumat eneseohverdajat, kui mu oma ema.

Mu ema sai uuesti tööd juunis 2000, kui üks tuttav talle juhuslikult helistas ja jutu käigus ka vabast töökohast rääkis. Sellest ajast pole küll märkimisväärset karjääriredelil ronimist toimunud, ent saame ilusti hakkama. Töö on raske ja üllatusteta, ent stabiilne. Saime jälle lubada korralikku toitu ja uusi riideid. Nagu normaalsed inimesed (loe: fucking rich sons of bitchez). Mäletan seda fiilingut aastal 2000, kui sain üle pika aja kanakoiba süüa. See oli heaven. Kujutad ette, selline pisiasi?

Töö otsimisel tekib veel üks naljakas paradoks. Olles mõne aja otsinud, tekib passiivsus. Ootusärevus kaob ja kaob ka igasugune initsiatiiv. Valetad küll endale pingsalt, et üritad otsida, aga tegelikult oled tüdinud äraütlemisest ja sirvimisest. Sellest pilgust, millega sind vaadatakse töövestlusel. Kui su enesekindlus pole just Everesti tipus. Seda, kuidas sulle tagasi ei helistata või viisakalt ära öeldakse. Aitäh. Sellises olukorras on raske end kätte võtta. Seda ei mõista, kui pole ise kogenud.

Mulle ei meeldi kunagi rahast rääkida. Konkreetsetest numbritest. Pikka aega arvasin, et mind oli nii kasvatatud, ent tagasi vaadates mõistsin, et see oli ainus asi, millest kogu aeg jutt käis. Nii et ärge palun küsige mult mingeid numbreid kunagi. Ma tahan elada nii, et ma ei peaks numbreid vaatama.

See oli nüüd väga isiklik jutt, mida ma kunagi kellelegi rääkinud pole. Ütleme siis nii, et pole jutuks tulnud. Selles valguses peaks end justkui edasi põletama ja kümne küünega kinni hoidma. Ent kuigi mu praegune töö pole kõige hullem töö maailmas, ei suuda ta mulle ikka aboluutselt kui mitte midagi pakkuda. Kui, siis elamistingimusi, mida suur osa noortest vist enesestmõistetavalt võtavad.

Aga ma vajan hoopis aega ja armastust.

PPS. Pilt on mingist suvalisest foorumist. Guugelda.

ookeani mitmes?

Käisin eile kinos. Eksprompt. Läksin parajasti kodu poole ja kinost mööda. Astusin siis läbi.

Suht pingetu film oli. Algas kuidagi järsku pihta ja siis sujuvalt/venivalt kuni lõpuni välja ilma suuremate üllatuste või tempomuutuseta. Kogu film oligi lihtsalt plaani tegemine ja läbiviimine, mingit algust ja lõppu tal nagu polnud. Huumor oli suuremas osas kadunud, kui välja arvata paar turtsatust saalis tänu suurepärase näitlejaansamblile. Eks lavastus ja glamuur ja see kõik oli ju super, aga esimese osani kohe kuidagi ei küündi.

Esimeses oli seda küünilisust, uudsust. Stiili ja glamuuri läbisegi maitseka ja poolajuvaba huumoriga. Oli keemiat ja segaseid inimlikke suhteid Danny ja Tessi vahel. Oli ootamatusi. Oli põnevust.

Kui seda Oprah´i kohta poleks olnud, oleks ma ise nutma hakanud. 6/10

must-have-albumid-2007

Järgnevad albumid sisaldavad valdavalt hiphoppi ja elektroonilist muusikat. Paljusid neist pole jõudnud põhjalikult kuulata, niisiis olen sunnitud hindama esmamulje alusel.

Amon Tobin - Foley Room (5. märts, Ninja Tune) pole kuulanud
Björk - Volta (7. mai, One Little Indian) 6/10
Blue Scholars - Bayani (12.juuni, Rawkus) pole kuulanud
Brother Ali - The Undisputed Truth (10. aprill, Rhymesayers) 6/10
The Chemical Brothers - We Are the Night (2. juuli, Freestyle Dust/Virgin) pole kuulanud
Dizzee Rascal - Maths And English (4. juuni, XL Recordings) vähe kuulanud
E-Z Rollers - Conductor (25. juuni, Intercom Recordings) pole kuulanud
Groove Armada - Soundboy Rock (4. mai, Columbia) 10/10
J Dilla - Jay Love Japan (5.juuni, Operation Unknown) 10/10
J Dilla - Ruff Draft (20. märts, Stones Throw) pole kuulanud
Justice - † (18. juuni, Ed Banger) 7/10
KRS-One & Marley Marl - Hip Hop Lives (22. mai, Koch) vähe kuulanud
Linkin Park - Minutes To Midnight (11.mai, Warner) pole kuulanud
Marco Polo - Port Authority (24. mai, Rawkus) 7/10
Mos Def - True Magic (9.jaanuar , Geffen) 4/10
Move.Meant - The Scope Of Things (4. aprill, Wax Paper) 9/10
Pharoahe Monch - Desire (26. juuni, SRC Recordings) 10/10
RJD2 - The Third Hand (6. märts, XL Recordings) 4/10
Sa-Ra - The Hollywood Recordings (24. aprill, Babygrande) pole kuulanud
Talib Kweli - Ear Drum (24. juuli, Blacksmith) 8/10
Timbaland Presents: Shock Value (2. aprill, MMG/Interscope) 5/10
Wiley - Playtime Is Over (4. juuni, Big Dada) pole kuulanud

Kuumi plaate on veel aastal 2007 välja lasknud Havoc, Prodigy, Rihanna, Jazzy Jeff, Redman, Macy Gray, El-P, Musiq Soulchild, Busdriver ja paljud teised. Nendega ma tegelen kunagi.

tahaks koristada. päriselt

You Are a Little Messy

You aren't the cleanest person in the world, but you're definitely not a slob. You clean up when you have the time, but you're realistic about what you can get done. Generally, you're pretty organized and tidy - though you may have a few hidden messes. You eventually get around to making things spotless, but you do it on your own schedule!

Are You Messy?

no well hea teada

You Are 91% Burned Out

You are extremely burned out. You work too hard, and you're not getting the results you deserve. It's time for a life change, as soon as you can manage it. You're giving away most of your energy to something you don't even enjoy.

Are You Burned Out?

mõttetus on mõnus

Wow. Nii segaduses ma polei tükk aega olnud.

Kõik on sassis ja harmoonia saabus siis, kui ma lakkasin mõtlemast. Mis juhtus eile, kui ma magama jäin. Mitte et ma mingi kontrollifriik oleks, aga mõtelda on vahest ju vaja. Või?

Kuidagi väga vabastav tunne on mitte mõelda. Üldse mitte millestki. Mõnus.

meie alt naabrid on munnid

Ja meie alt naabrid on ka hullud türad, üritavad oma alumise korruse peldiku remonti meile pähe määrida. Ja teevad oma ajunussi intensiivsemalt kui vene propaganda.

Ja ma pole mingi spetsialist, et öelda, kust see sitavesi neil läbi ajab ja kuidas see kas on või ei ole meie süü. Sest ma pole kuradi torumees. Aga alt naaber suhteliselt on. Ja ta võiks selle suhteliselt ise ära parandada. See kuradi leke asub ju ta enda kuradi korteri kuradi territooriumil.

Huvitav, miks teistel naabritel eales meiega ainsatki probleemi pole? Ja nüüd neil uutel pededel? Täiesti jaburatel aegadel ja põhjustel käivad meid süüdistamas täiesti võimatutes asjades.

Mul on tagatoas üks elektripistik katki. Äkki tulevad ja parandavad selle ka lõpuks ära?


Ja üks link ka lõppu. Booyaa.

absurd

Tööl hakkab asi üle keema. Minu kompetents on korduvalt küsimuse alla sattunud. Minu vajalikkus sealjuures mitte.

Võib tingida olukorra, kus mulle vigade korral vallandamise asemel lihtsalt kogemusi juurde laotakse. Move to Plan B.

//Bush - Letting The Cables Sleep (The Nightmares On Wax Remix)

minu ideaalne töö

Aa ja töö kohta tahtsin veel seda öelda, et kui ma vaatan igasugu aknapesijaid ja torumehi ja elioni tehnikuid. Nemad on saanud lausa vastava väljaõppe oma ameti jaoks, ehk käinud isegi kõrgkoolis eriala õppimas. Siis mõtlen, et mu töö polegi kõige hullem. See on ideaalne inimesele, kes tahab teha lihtsat ja vähenõudlikku tööd ning võib oma vaba aja investeerida kõrvalistele asjadele (ja vaba aega on kohati mitu päeva järjest). Kohati pakub töö ka pinget ja närvikõdi (loe: ajunussi). Sa ei küüruta kuskil laohoones tolmuste kastide vahel (ma olen ka seda teinud), vaid lõõgastud iga päev mugavas kontoritoolis. Uus renoveeritud kontor, mugav mööbel, kaasaegne tehnika. Kohvi valmistamise võimalus, söögikoht lähedal, tasuta parkimine. Kellele ei meeldiks?

Kuid see inimene pole mina. Ma pole 45-aastane pereisa, ma olen noor ja vallaline mõtteinimene. Mu ideaalne töö eeldaks arenemist ja liikumist, kohatisi pinglisi väljakutseid ja vastavat puhkeaega ja tasustamist. Oleks pigem projektipõhine ja võimaldaks aeg-ajalt reisida. Ja nii edasi. Saate aru küll. Mingi AD või muu taoline pede. Raisk :)

Kuigi tegelt vist AD-d ja taolised peded töötavad ka kaheksast viieni mugavas kontoritoolis. Lihtsalt ma tunnen, et mandun praegu oma mugava perspektiivitu töö peal. Et tahaks viriseda ja nii, nõuda kaastunnet ja muud s_tta :)

aga ikkagi inimene?

Nii. Jõin kohvi, kuulasin muusikat, käisin pesemas ja lõin algseid reisiplaane kokku. Inimese tunne tuli tagasi. Laupäevane täielik juhtme tagant tõmbamine oli vajalik, sain end välja puhata. Tunnen end praegu taas inimesena.

Küll on kena teada, et homme lähen jälle tööle ja olen kuus päeva loom :)

kõik on täna parim

Närvi ajavad need tshikid ja mutid, kes kogu aeg jauravad, kui super ja hea ja ilus kõik on. Kuidas kõik nende sõbrad ja aastaajad on "parimad" ja kuidas nad saja puu peale meistrid on. S_ttagi. Elu sees ei usu, et kõik neil nii roosa on. On nad siis vaimse puude ja pärsitud maailmatajuga või on neil tõesti lihtsalt roppu moodi vedanud. Ja isegi kui see kõik ka tõsi on, olen ma lihtsalt kade ja mõnitan.

PPS! Ma ei tea vist ebasiiramat asja kui seda on naistevaheline sõprus.