reach us

Tallinnas on tõesti põnevam. Näiteks üleeile sain ma mööda lõugu :)

Kim Ki-duki "Spring, Summer, Fall, Winter... and Spring" ja Chan-wook Parki "Oldboy" on endiselt kohustuslikud filmid. Ning täna peaks Parki "I'm a Cyborg, But That's OK" ära vaatama, kui viitsib.

//Dilated Peoples - Reach Us

loe seda! huvitav lugu!

Täna hommikul juhtus selline naljakas lugu. Lähen kööki. Kuulan, et mis, kas hiired krabistavad? Aga meil ei ole ju hiiri. Vaatan lähemalt ja ohhoo, Dima ja Gennadi tõstavad parajasti mu majal akent eest. Mispeale ma röögatasin pahaselt "Shto!!" ja nad jalutasid tuimade nägudega minema.

Tegelikult pole siin midagi naljakat. Selleks ajaks, kui jaole sain, oli ukselink ära murtud(!) ning ust ja lukku samuti põhjalikult lõhutud. Maja abihoone oli täielikult segi pekstud ja laostatud.

Lugupeetud seltsimehed olid oletatavalt kahekümnendates eluaastates ja kõnelesid ladusalt vene keelt. Ja see pole kusjuures isegi esimene kord. Integratsioonipoliitika hurraa!

me likes

Ei saaks väita, et mul halvasti läheb. Siin on tõesti rohkem tegevust. Häid inimesi. Oma linnakrambist olen ka üle saamas. Küllap demiksi ketside süü, mis pimestavad möödakäijaid. Me likes.

Istun pargis muru peal. Homme lähen pükse ja prille ostma. Ja ühed ketsid leidsin veel.

Tegelt mul polegi rohkem midagi öelda. Klassi ja Tühiranna dvd-d vajavad läbivaatamist. Yo!

//RJD2 - Work It Out

it's a living

Kogu aeg tundus, et see on täpselt sama, mis Tartus tegin, ainult selle vahega, et ma ei oska seda tööd siin. Ja siis eile tulin läbi Vanalinna tööle. Vaatasin, mingi tshikk seisab, teivas käes, plakat peal. Ja mõtlesin, et see on ka töö. Palju värsket õhku, kohtud huvitavate inimestega, lõputult potentsiaali arenemiseks (sest sa alustad porist noh)... Ja jõudsin järeldusele, et mul ei lähegi nii halvasti.

Ja teisest asjast sain veel aru. Et miks mu suhtumine on nii viltune, miks ma tunnen kogu aeg, et mulle liiga tehakse ja et ma vääriks paremat? Sest ma käin läbi suures osas noortega. Mitte, et mul nende vastu midagi oleks, aga mul oleks juba aeg suureks kasvada.

//Busdriver - Kill Your Employer (Recreational Paranoia Is The Sport Of Now)

nonii n-hhui

Töölepingus on konfidentsiaalsusnõue, mis ei luba mul tööülesannetest ega millestki seonduvast kirjutada. Ent teisel päeval tundus küll, et nonahhui...

Aga ei, kõik on uus ja huvitav. Löön hambaharjaga uued ketsid läikima ja lähen linna laamendama. Või festile.

netopalk ja baruto-palk

Kuna tuttavad paistavad ilmselges infolusus olevat, kergitan natuke saladuskatet.

Kuni esmaspäevani polnud päris selge, kuidas selle uue tööga saab. Leppisime kokkusaamise teisipäevaks, kuid kuna asjade pakkimine ühe õhtuga ka parima tahtmise juures ei õnnestunud, leppisime ümber neljapäevaks. Üks vaba päev boonusena? Järelikult filmimaraton.

Nüüd pakin nagu lombakas ja mõtlen, et see oli halb idee. Koli on rohkem, kui visuaalsel vaatusel ilmnes. Jube.

Homsest olen siis jälle tallinlane. Ajutise elukohaga, ei mingit glamuuri siin. Ilma igasuguse internetita. Õnneks on mul varutud 335 tundi filme ja umbes 115 tundi erinevaid telesarju. Ja töökoht.

Nädalalõpus on see hullumeelne festival, mida paljud aasta otsa on oodanud. Põhjendatult närviline on olla. Leidsin eelmise aasta EHHFi aegse ostutsheki ka üles. Elva Konsum, 377.20. Peamiselt alkohol muidugi. Ja mingi hämmastavalt möga alkohol. Praeguseks olen kogenum alkohoolik. Thank you, Tartu.

//Mis?Kvartett (Tommyboy ja Kapusta Ja?) - Emotsoon

kodu keset linna ja pask

Mu korteriotsimine ei edene eriti. Alustuseks ei ole just liiga innukalt pakkumisi otsinud. Teisalt ei tahaks kindlate pakkumiste peale välja minna enne, kui tean oma prooviaja palka. Ei saa end ka päris põhja kõrvetada.

Oli plaan võtta Elvisega kahepeale korter. Eelistatavalt Kesklinnas, Kadriorus, Kristiines. Tallinnas käigu ajal jutt korteriteni muidugi ei jõudnudki. Pealegi on ta majanduslik sissetulek jagatud ära playstationi mängude ja vinüülplaatide vahel. Rahast ja numbritest rääkides muutus ta tunduvalt... ebainnukamaks. Nii et salamisi tundub, et jääb vist ära?

Sirvin netis pakkumisi. Panen ristikese kasti san. remont teostatud, ei leidnud suurt asjalikku. Kui panin risti kasti "restaureeritud" ja kohe hakkasid tulema korterid, mis mulle huvi pakuks. Olen suhteliselt tundlik võõras keskkonnas sanitaarremondi suhtes, need pakkumised näivad aga kenad.

Kõige müstilisem on see, et räämas korterid, nigela sanitaarremondiga korterid ja korralikult renoveeritud korterid maksavad peaaegu sama palju. Sama summa kahetoalise 40-ruuduse räämas mustamäe korteri eest versus kesklinnas kahetoalise läikiva korteri eest ei pane just kaks korda mõtlema, mis?

...Just hetk tagasi leidsin veel ühe korteripakkumise. Väga kesklinnas, kaks tuba, 58 ruutu, keskküte, pesumasin, korralik sanremont, soe vesi, gaasipliit, deposiit üks kuu, mõistlik hind... ja otse omanikult? Tõsiselt? Homme varahommikul uurin, kas pakkumine on veel jõus.

PS! Otsin usaldusväärset ja rahulikku korterikaaslast.

oh neid pealinna kombeid

Järgnev tekst edastati meie toimetusele eelmise nädala laupäeval. Kahtluste kiuste otsustasime selle teksti muutmata kujul avaldada, propageerimaks sõna-ja loomevabadust. Toimetus ei vabanda kirjas esinevate siivutute ääremärkuste eest. Inno Vabaks!


Kui ma esmaspäeva hommiku sisse magasin, oli rong juba läinud. Pika venitamise kiuste olin kiiresti juba neljase bussi peal. Nautides varajast linna saabumist sattusin kokku ühe kena noore neiuga, kes nägi hurmav välja. Tegin silma, naeratasin, uurisin, mis tüdruk teeb, kuhu läheb. Tuli välja, et tunneb mind ja tuli muga linna kokku saama. Milline kaunis kokkusattumus.

Käsime siis linnas ringi, mekkisime kohvijooki, hullasime pargimurul. Piiga säras päikse käes kui kuldpruun maisihelbeke, silmad särasid kui värskelt nopitud kirsid... (wtf!? -toim.)

Igatahes jättis noor piiga nii sügava mulje, et kutsusin ta ka järgmisel päeval taas välja. Käisime pargis filmi vaatamas. Kuna parkides häid filme ei jookse, võtsime oma filmi kaasa. Kuid see oli mingis võõramaa keeles ja võõramaa keel meid ei huvitanud. Meid huvitasid kohalikud keeled. Niisiis me suudlesime põgusalt ja läksime otsima põnevamaid ajaviiteid.

Nii muuseas vaatasime üle ka vanad tuttavad mustamäel, kes mõnuga muusikat nautisid. Mõtisklesime ja arutasime nende seltsis sügavaid ja maailma arengu seisukohalt tähtsaid asju stiilis mis nädalapäeval ikka ilmus Mos Defi "True Magic" ja muud sarnast. Mu heanaaberlik sõbermees Elvis rääkis ühest fanaatilisest filmiarmastajast, kes temaga samas asutuses leiba ja filme teenib. Rebisin hullu kildu ja panin naljaga pooleks, et noh, Trash-Can-Dance või?

Selguski nii. Meil muidugi lusti ja naeru laialt, kohe kolme küünra jagu. Aga siis pidi noor piiga minema minema, mul meel veidi kurb. Võtsime siis mõned õlled ja viinakokteilid ja vaatasime tähtsate nägudega aasia heafilmi Gwoemul üle. Ja kui meie purjus peategelane lõpuks peadpidi voodi taha vajus, veeti ta sooja suvetuule saatel sõberhärra kotta kainust magama.

Kuna sõbermehel vast muud targemat teha ei olnud, otsustas ta järgmisel päeval kohusetruult 14-tunniks töökohta väisata. Seega pidin ajaviidet mujalt otsima. Kõige põnevam tundus loogiliselt võttes oma eelkäijate rahakotis soramine, seega seadsin sammud oma kalli ema esindusse. Oli teine selline lumivalge ja optimistlik, justkui oleks juba seitse aastat arveid trükkinud. Kasisin siis end pealaest jalatallani puhtaks ja seadsin sammud teadmata suunas.

Kuskil natuke peale Hipodroomi ekslesin mingile müstilisele territooriumile, mis näis kui mingi muinasmaa või viimne oaas keset Tallinnat. Kristiine ja Mustamäe hästi hoitud saladus. Kus muru oli roheline, majad ilusad, inimesed rahulikud ja ilm ilus...

Õnneks päästis mind sellest deliiriumist teise sõbra abistav telefonikõne, mille ta mulle juba peale kuue tunni jooksul tehtud 483 vastamata kõnet teostas. Leppisime, et läheme kinoteatrisse hirmufilmi vaatama. Tema muidugi kohe kasulikku meeldivaga ühendama ja kutsus ühe nägusa sõbranna kaasa. Vaatasime siis mängufilmi metsikust haigusest. Inimesed surid nagu kärbsed meepoti veerel, lusti oli laialt.

Käisin ka tiiru kodus. Ei meeldi mulle see koht enam. Mannetu ja kurb on see koht. Maja on lausa nukrust täis imbunud. Kuna see nii trööstitu tundub, tulin sealt kiiresti ära, sest blogi jaoks on vaja omadussõnu kokku hoida.

Järgmised paar päeva saigi veedetud teise härra ja ta naistuttava seltsis, kellega tal leivad, saiad... ja kui ma ei eksi, siis isegi sepik ühes kapis on. Hapukoort oli ka. Vaatasime ära taimede mõistuslikkusest rääkiva filmi ja arvan, et minu orhideed küll põhikooli matemaatika lõpueksamit ei läbiks.

Reedesel hommikul lõin silmad lahti juba varasel keskpäeval. Lugesin meeltesegaduses tükk aega piigadeajakirja 'Stiina' ja kui selgus, et peremees veel niipea rattaid alla ei võta, seadsin sammud taaskord vanemate rahakoti poole. Kui kõht sooja leent täis söödud, kere kasitud ja värske võtsin suuna taas hoogselt linna, et jätkata haledalt pooleli jäänud mehkeldamist kauni piigaga.

Lesisime muretult murulibledel, miilustasime vallatult, sasisime teineteise päid kui täid ja panime süüdimatult vanureid pargis punastama. Kuid ka aeg möödus häbematult kiiresti. Ning katsete käigus selgus, et oligi aeg sedapuhku nägemist jätta.

Öösi viibisin siiski oma hoolitseva kodukana silma all. Kõht üdini sooja toitu täis pressitud, võtsin laupäeva pärastlõunal suuna tagasi Tarbatu peale. Oli selline tunne, et aeg on küps, mõtted ammendatud ja kaasa krabatud riidemoon otsakorral. Kohale jõudes muidugi selgus, et siin on hoopistükkis mannetult vähe elu. Siiamaani ei julge igal pool linna mööda ringi käia. Kes teab, äkki on Supilinnas ka miski maruviirus liikvel, kõik linn nii tasane ja vakka.

Muide. Miski moodse muusika peo magasin ka pealinnas maha. Nüüd on jube kurb meel. Palun tehke neid veel. Tes La Rok, ole nii pai eks :)

Elmar Raudnevool, Tarbatu

kazo_tln*

Olen nüüd lõpuks Tallinnas. Tekkis hull tahtmine deklareerida.

Lesisime Marikaga pargis. Vaatasime pilvi. Rääkisime juttu. Hea seltskond. Lisaks kohtasin paari sümpaatset tuttavat. Tallinn on muutunud, ent samas ikka see vana tuttav koht. Äkki polegi nii peldik, kui arvasin?

Keegi huvi tunneb, ma olen endiselt 56'462346. Internetti mul pole. Kauaks jään, mis teen, pole veel kindel. Uurige.

aknalakkuja*

Läksin eile hommikul kaks kätt kõrval Tallinnasse. Ühes taskus ipod ja teises sümboolsed 843 krooni.

Vestlus sujus suhteliselt kenasti. Ma küll ei tea, kas suutsin oma tegelikku initsiatiivikust piisavalt edasi anda, sest tööpakkumine - tööülesanded, tööaeg, töövahendid, keskkond ja kollektiiv, asukoht, sissetulek... See kõik on absoluutselt täiuslik. Niisiis lasin peale vestlust natuke külma vett pähe, et mitte üle mõelda ja naasesin kenasti oma depressiivsesse rutiini.

Käisin eile päeval Mustamäel, et tuttavate seltsis närve rahustada. Tallinn nägi kena ja sümpaatne välja, isegi see linnajagu. Teederemondi tõttu on seal erakordselt rahulik ja vaikne. Täiuslik idüll. Jõime õlut, mängisime vinüüle, tegime süüa ja vaatasime Chan-wook Parki Boksuneun naui geot´i ära. Kujutad pilti, Elvis oskabki süüa teha. Kui ma selle töö peaks saama, võtame kesklinnas korteri.

Tööl olevat eile hullumaja olnud. Ma olen veidi läbipõlenud, seega mind väga ei morjenda. Praegu läksin tööl hoopis aknalakkujaks ja tirisin pool Fabriclive´i ja DJ Kicksi kogumikeseeriast, lisaks DJ Foodi, Four Teti, Cujo´t, Nightmares on Wax´i, Funki Porcini´t jne. Ka kodus panin hommikul terve pekitäie filme tulema, sealhulgas Minority Report HD kvaliteediga (1280x720 px, random suurusenäidis). Ülejäänu oli valdavalt Kim Ki-Duki, Takeshi Kitano ja Chan Wook Parki sulest. See kõik on mu hiigelsuure kõvaketta süü. Ta lausa kutsub häid varastatud asju ära mahutama.

* windowlicker - a mentally handicapped person

//Aphex Twin - Windowlicker (ma tean, klišee. aga mulle meeldib)

kung-fu-session ehk tallinn on maakoht

Kui laupäeva õhtul keegi minuga enam tegeleda ei tahtnud, läksin jõin üksi kohvi. Seekord oli minu kord Liinelt üle saada. Nüüd oleme peaaegu tasa, tal veel aint umbes 318 korda jäänud. Tahtsin jalgsi koju minna, polnud tükk aega käinud. Natuke üle 10 kilomeetri linnulennult. Nautisin vaikset ja inimhõredat õhtust linna. Kohtasin Serobit tee peal, teretasin ja tutvustasin. Sümpaatne tüüp tõesti. Elu on ikka seiklus.

Istusin vahepeal järvel maha ja püüdsin statoili taga wifit. Näppudel hakkas jahe ja mu cv jäigi saatmata, kuna kaaskirja koostamine ei tulnud klotsis peaga välja.

Lähtudes tüüpilisest c-plaanist läksin ööseks koju. Oleks kohatu väide, et see midagi selgemaks tegi, pigem sogasemaks. Aga mu otsus on sama. Ma ei loobu elust keskküttega Tartu kesklinna korterist Tallinna äärelinna slummistunud eramaja kasuks, et veeta pool ülejäänud elust sooja veeta, elades emaga lähimast sõbrast nelja ja poole kilomeetri kaugusel. That period is very over.

Pühapäeval raputasingi ema sellega kaineks, et ühel hetkel kuulutasin talle, et nii, ma lähen nüüd rongi peale. Ja siis ta ehmatas ära. Ja hakkas nutma. Ja siis ma lohutasin teda, et saame pärast kokku ja kõik on fain ja hea. Ta rahunes natuke maha. Ema tervisega on tegelt sitad lood. Ma loodan siiski parimat.

Tuiasin siis pool päeva linnas ja shoppasin. Põrkasin kesk ülekäigurada Elvisega kokku, kes läks tööle. Rääkis oma uutset projektidest ja elust ja vedas mind enda restosse sööma. Kanafilee kerges vürtsikas Lõuna-India kastmes ei maitsend küll just eriti kergelt vürtsikas, ent oli huvitav. Elvis alustas oma 14-tunnist tööpäeva. Tahaks ta uusi biite kuulda.

Jooksin motelist läbi, haarasin oma kliendikaardi. Midagi ostetavat ei leidnud. Tuiasin muusikapoest läbi, sain oma illmaatilise vinüüli. Rahuldasin kärmelt vajaduse shoppingu järgi, saagiks DJ Format Fabriclive. 27. Joosep tegi 7% alla, aitäh.

Siis tuiasin mööda kaupsi ja ostsin gigabaidise valge mälupulga. Nohik värk, mis? Ei, pede pigem, see nägi lihtsalt liiga hea välja. Mina olen rahul.

Siis tuiasin Stockmanni, kus töötab Mario. Pidin teda mõnitama minema, aga ostsin hoopis tuulejope. Suht käre värk. Ei saaks öelda, et rahul pole. Hinda väärt.

Siis terve päev otsa pommitati mu telefoni. Päevase rihtimise saateks said Gert ja Raul ikka üle, sest see lihtsalt ei mahtunud mu tihedasse ajakavasse.

Tuiasime Marioga Ülemiste Croppi, kus töötas... Jana, tema plika. Janal läks kõige kehvemini, tema ei suutnud mulle midagi pähe määrida. Müüja Eltaki juurest tuli millegi pärast õielõhna.

Siis käisime ostsime Pepsit ja rääkisime Coca-Colat taga. Mario lubas teha söögikoha, kus müüakse ainult Pepsit.

Nägin Mari ja Kristiinat, minu kaks lahedat ilusat sõbrannat, kes kutsusid Viimsisse läbustama. Pidin neid ka üle laskma seekord, töö ja stuff. Lubasime öötööl näha.

Tuiasime Marioga linna tagasi, rääkisime igast saasta muusika kohta. Tahaks ta uusi biite kuulda.

Ema tuli pampudega rongijaama. Oli jälle igasugust sodi mulle kokku vedanud. Et tal pole mu riietega midagi teha. Well guess what, pole minul ka.

Rongis mu istmel nett ei toiminud. Vaatasin filmi Don't Be a Menace to South Central While Drinking Your Juice in the Hood. Klassika. One love.

Kodus ootasid Maarja ja Ama. Ama andis mulle pudeli õlut, et ma tema kohta blogis sitta ei kirjutaks :)

...
Reede-laupäeva kohta tundub, et minul ja Marikal tekkis sarnaseid mõtteid selle aja suhtes. We should have a serious kung-fu-session about it.

Igatahes ma kasvasin natuke täiskasvanumaks selle tripi käigus.

Ja miks on Tallinn maakoht? Sest üheski kuradi kohvikus pole kuradi tasuta kuradi wifit. Otsi nagu tikutulega peeru. Hullem kui kuradi Kehras!

//Kinky Kong - Eeooee

mina ei teinud

rõve reidikas. ei mingisugust poliitilist sõnumit, puhtalt edevus.

//Pete Rock & C.L. Smooth – They Reminisce Over You (T.R.O.Y.)

isiklikult

Käisin nädalavahetusel linnas. Reedel käisime päev otsa Mikuga mööda kohvikuid ja kribasime kutseid. Ja jõime pool Tallinna kohvist ära. Õhtul kohtasin mitmeid sümpaatseid inimesi veel. Laupäeval käisin kodus ja sain elada päeva minevikus. Tekitas väga vastakaid tundeid, nostalgiat ja masendust segamini. Pühapäeval vedasin Mari kinno ja vaatasime kolmesaja enesetapja filmi. Vinge oli, mis muud (loe ka ajaloolise tõepärasuse kohta).

Esmaspäev oli tööl nõmedalt lahe päev. Kuna serveriga oli midagi vussi läinud, ei saanud mina mitte ainsatki tööd teha. Hiilisin kella neljast vaikselt minema, sain isegi lõpuks ometi natuke hügieenile aega raisata. Mitte palju, sest Liine ei läbenud oodata.

Jõime kohvi, rääkisime ilmast ja sünnipäevast ja stagneerunud õpetajatest. Ostsin poest saia, võid ja kaaviari. Hüppasin Eku poolt ka läbi, kes edvistas uute kõlaritega ja õppisin hoopis uut moodi muusikat kuulama.

Võõrasema meesaustaja, kes talt korduvalt korvi on saanud, kinkis talle (noh nii sõbrapoolest) 13kilose digipeegli. Pidin lihtsalt mainima, sest nähtavasti pole ka meeste naiivsusel piire :)

Praegu on eriti bänger, kuna server endiselt korralikult ei tööta. Seega ma pean kasutama altenatiivset meetodit, mis võtab 10-15 korda rohkem aega ja 128,32 korda rohkem närve. Loodan, et kauaks see nii ei jää. Ja nüüd ma tahan süüa.

Sain praegu ühtlasi teada, et firma kolib järgmiseks esmaspäevaks. Haistan laupäevakut.

google´i maa

Mäletan oma elevust, kui leidsin kunagi netist päris satelliidipildi, millel oli Eesti. Aastaid nii viis tagasi võis see olla. See oli justkui kõigi aegade lahedaim asi. Kuniks tuli Google Earth.

Olen ise seda kasutanud kuskil eelmise aasta augustist-septembrist, lihtsalt selleks, et mööda maailma rännata. Google Earth on lühidalt öeldes arvutiprogramm, mis võimaldab vaadata maakera, mis on kaetud suhteliselt hea kvaliteediga satelliidi- ja ortofotodega. Ning viimasel ajal on lisandunud ka kolmemõõtmelised obektid ja maastiku kontuurid, mis võimaldavad saada mõnusa laksu küberreisimisest ja rännata mõne sekundiga näiteks Pekingist Peruusse.

Eile avastasin oma üllatuseks, et keegi on katsunud natuke vaeva näha ja Tallinnasse on tekkinud esimesed kolmemõõtmelised hooned - jaani kirik, kawe plaza ja kiek in de kök. Neid saab sinna ise juurde lisada, kasutades programmi Google SketchUp, mis on samuti tasuta, ning võimaldab suhteliselt väikse vaevaga luua kolmemõõtmelisi objekte, kavandeid ja muud. Ja ka kohanimesid on juurde lisatud üle Eesti.

Tartu kohta veel normaalse kvaliteediga pilti pole (kus oleks võimalik kasvõi tänavaid eristada), kuid selleks saab laksu kätte ka Tartu Ortofotot vaadates. Soovitan soojalt. Foto on aastast 2003, mil praeguse kaubanduskiriku asemel laiutas veel sopane auk.

Käisin jälle linnas

Käisin Tallinnas.

Hängisin Marikaga, kuradi lahe. Reedel joome jälle piima?

Hängisin Softiga. Tuli paar kuud tagasi töölt ära. Nüüd pole enam töötavat arvutit, muusikat, naist, raha ega haridust. Kuid kutil on pealehakkamist. Lõputult.

Käisin kodust ka läbi. Vaatasin korra ema üle. Ta pärast helistas, et sweet, et ma teda vaatama tulin. Duh :)

Üritasin rongi peale jõuda, aga ma elan ju metsa vahel. Kui bussi ei tule, siis bussi ei tule. Sain kuidagi Mustamäele ja sealt edasi taksoga, arve oli 89.50 ja ma ikka ei jõudnud. Sain takso uksest välja ja rong hakkas liikuma. Vahel kohe ei vea. 

Panin paar pilti ka öisest Mustamäest.