sex love money

Tead... Mul viskas praegu absoluutselt üle maksa nendest pidevatest naiste kannatuste juttudest. Alati on lahku minnes ikka naispool see, kes haiget saab ja mees on mölakas, kes teda ei vääri... Siis naine nutab natuke, on kurb, igatseb taga ja läheb järgmise juurde. Aga mees ei saa sellest kunagi üle.

Tegelik põhjus on selles, et maailmas on peamiselt kahesuguseid mehi ja neid, kes rahuldaks kõik naiste soovid, naised lihtsalt ei märka. Külgetõmme teeb oma töö ja naine ronib jälle mingi mölaka sabas, kes võlub teda oma (kohati debiilsuseni küündiva) enesekindluse ja -imetlusega. Mehed, kes on sõnades suured. Ja siis pärast naine "koorib üksi sibulat" ja mõtleb, miks jälle.

Varumehed pole ka ideaalmehed. Tihti melanhooliasse laskuvad kutid, kes räägivad nii vaikselt, et endi mõttedki neid ei kuule. Kes astuvad alati ausalt järjekorda lõpust, avavad teistele uksi ja vaatavad tänaval, et naised poriloiku pikali ei kukuks. Kes on nii kenad, et jäävad märkamatuks ka sõbrannade foonil. Neis meestes pole jõudu, otsekohesust ja ambitsioonikust. Nad on aktsepteerinud oma rolli ja mõõdukalt rahul sellega. Mehed, kes ei tee suuri sõnu. Nad ei valluta maailma, nad vallutavad oma maailma. Aga see noh, lihtsalt ei tõmba naisi, kui nad just soojenduskotti ei otsi.

Naised seevastu kas paista täpselt aru saavat, mis toimub, või varjavad seda valehäbist. Kui naistelt küsida, milline mees neile meeldiks, tuleb sealt tüüpiline ilus-kena-viisakas-hooliv-jõuline-humoorikas-pläma. Ent nagu uuringud (mingi tüüp tegelt ka kirjutas üles, päriselt) on tõestanud, käivad neesamad naised hoopis teistsuguste meestega väljas. Selle nimi on külgetõmme ja see ei allu absoluutselt naise kontrollile. Oma tunnete ori, sõna otseses mõttes. Ja enesekindale mehele läheb naine nagu kärbsepaberile.

Ma igatsen neid aegu, kui naised olid naised ja mehed olid mehed. Ja neid aegu, kus laste huvid seati enese omadest ettepoole. Kus naised ei jooksnud tähesära pärast pere juurest minema. Kui mehed ei pannud kõrvale, sest nii lihtsalt polnud kombeks ja polnud vaja ka. Kellele pime keskaeg, kelle midagi muud. Sest käed püsti kui keegi tõesti, mingis meelesegadushoos üritab mulle praegu väita, et sugudevahelise vahekorraga on hetkel maailmas asjad korras.

Ma ei viitsi kuulata, kuidas ainult naised kogu aeg kannatavad. Parem väljas kui sees.