Mina ja Minu Needus :)

See, et mul eluaeg tehnoloogiline needus peal on olnud, ei tähenda ju veel, et mulle garantii ei kehti, eks? (naiivne käsnakalle smaili)

Ei, see ei ole ajendatud konkreetsest juhtumist. Läksin mõttes ajas tagasi ja hakkasin arvutama, palju tehnoloogilisi vahendeid mu käe all (õigemini minu ligiduses, sest lollkasutaja ma ka pole) laitmatult töötanud on? Null.

Okei, mu mobiil on ülatavalt hästi vastu pidanud, kaks pool aastat mööda seinu lennutamist ja otsas istumist ja ta ikka toimib (see on üks neist asjadest, mida ma olen halvasti kohelnud. jah, ma tean). Teisel kuul käis garantiis, kui taustavalgus ära suri, ent sealtpeale etteheiteid napib. Armid korpusel tõestavad, et ta on tubli poiss olnud.

Lapsena tapsin astronoomilistes kvantiteetides odavaid kõrvaklappe. Nööpkuularitele sai reeglina saatuseks see, et nad kukkusid kõndides kõrvast ära ja täpselt talla alla. Nagu rahvatarkus teab lausuda, fekaali juhtub.

iPodi seevastu hoidsin ma ikka ropult liiga kuradi ilusasti, ära hirmutatuna kõigist koledatest juttudest. Ei visanud, ei istunud otsas ja asetasin lauale alati turvalisele kaugusele äärest ja horisontaalasendisse, ümbritsetuna ohututest asjadest. Tea, mis tal hakkas.

Küllap on sellega nagu armastusega ikka - kui liiga intensiivselt armastad, tõmbab armastatu eemale. Vajab temagi ruumi. Peaks vist telefoni välja lükkama ja meeletult paar kuud metsas elama.

Ah miks ma kirjutama hakkasin.... Um. Ahjaa. Tahtsin öelda, et lõvide ja skorpionidega koos elamine on mulle uut selgroogu kasvatanud. Selgrootuse pärisin vanaema poolselt suguharult. Et kui varem lasin naha üle kõrvade tõmmata, siis nüüd on kange tahtmine äärest kinni krabada. Fakit, ühel päeval teen Chuckile ka ära, seekord ise viie munandiga! Twice!

teaduslik väljamõeldis

Minu fucked-up tehnikaajastu jätkub. See lihtsalt peab mingi needus olema.

Kuulasin tööl päev otsa mussi ja tegin vahepeal ka tööd. Kõik oli normaalne. Hakkasin siis töölt ära tulema, vaatasin, et pleieril pool akut alles. Panin ta põuetaskusse ja loopisin sallid-asjad ümber. Siis võtsin põuetaskust...

...Ja ta ei lülitunud enam sisse. Kahtlane. Aga no ei lülitunud. Tulin koju, proovisin sünkida arvutiga, ei midagi. See lihtsalt peab garantii alla minema. Olen teda hoidnud ettevaatlikult nagu oma aanusesüütust. Põrutada ja kriimustada pole saanud, otsas pole ka istutud. Ei tea, mis asjal viga. Aga ta on sellisteks lollusteks liiga noor. Türa Bänks.


Aga positiivne oli, et üleeile helistas mulle Elioni tehnik ja küsis, kas ta võib viieteist minuti pärast seda boksi vaatama tulla. Olin just kogemata lõunapausil, kodus ja ootasin ta ära. Noor asjalik poiss, vahetas ära, näitas paar nippi ja siiani (loe: kaks päeva) on toiminud. Kui ma kurat ka seda ära ei sõnu fakk.

Soovimuss: The Away Team - Likka High (Last Call) (2:50)