nad pole halvad, lihtsalt erinevad
Eile tulid mingid venelased meiega kargama, kui me pargis istusime. Ei suuda minu mõistus välja arvutada, mis sunnib üht tõugu inimesi teistega juhuslikul alusel tüli norima? Et tõestada oma paremust? Mille alusel? Kes oma organismi rohkem ribadeks rebib emaste üle? Füüsilisel skaalal edevam on? Ju siis. Kurb oli see, et tegemist polnud sõbraliku ületrumpamisega, nagu eesti liigikaaslased omavahel, vaid kõige ehedama pimeda põlgusega, mis tulenes nendepoolsest ksenofoobiast. Seda oli kurb vaadata.
Nii palju, kui ma tahaks seda ka mitte tunnistada, on venelased (vene päritolu kodanikud, mittekodanikud, kes iganes) siiski teistsuguste arusaamade ja mentaliteediga, kui eestlased. Olgu tegemist vanamehe või noore eidega, on neil kõigil ühiseid jooni, mis igapäevaselt ilmnevate näidetena kinnitavad erandit. Ma kadestan seda, kuidas nad ühte hoiavad, ehkki see kohutab mind. Nende on vähe teistsugune arusaam eraomandist, mis võib olla ka sotsialistliku ajuloputuse kõrvalnäht. Nende kultuur ja keel, mille üle nad uhked on. Nende lembus tugevakäelise võimu vastu, on selle teostajaks siis tsaar, president või karja juhtiv lombakas hunt.
Selliseid asju on minust muidugi triviaalne väita, töötan ma ju viis päeva nädalas firmas, mille töötajatest 75% tunnistavad emakeelena vene keelt. Mul ei ole neist enamuse vastu siiralt midagi, nad on väga meeldivad ja sõbralikud kolleegid. Ent siiski kumab kõigest sellest läbi nende maailm, mis erineb minu omast kardinaalselt. Ja ma pole päris kindel, et tahan hoida neid kaht nii lähestikku.
Tunnen vahel justkui elaksin kuskil kriisikoldes. Kus käib pidev laamade hõõrdumine nagu serblaste ja albaanlaste, iisraellaste ja palestiinlaste või Põhja-ja Lõuna-Korea elanike vahel. Kus kõrvuti elavad rahvused päevade ja nädalate kaupa üritavad omavahelist vaikivat põlgust alla suruda, mille põhjust õigupoolest enam keegi ei mäleta. Ning kus iga suvaline liblika tiivalöök võib põhjustada tsunaami.
Kui mul vihast silme eest mustaks läks, tegin rahumeelse ettepaneku mujale minna. Nad olid ikka ropus enamuses ja mina oma ilusat keha selliste tölbakatega lõhkuma ei hakka. See ei oleks tõestanud antud kontekstis kellelegi midagi. Kahju, et sellistele probleemsetele teemadele pole lihtsat lahendust. Igatahes minu õhtu (ja ka kogu minu tulevane eelarvamuslik arusaam venelastest) sellega rikutud.
//Jaylib - Champion Sound
Nii palju, kui ma tahaks seda ka mitte tunnistada, on venelased (vene päritolu kodanikud, mittekodanikud, kes iganes) siiski teistsuguste arusaamade ja mentaliteediga, kui eestlased. Olgu tegemist vanamehe või noore eidega, on neil kõigil ühiseid jooni, mis igapäevaselt ilmnevate näidetena kinnitavad erandit. Ma kadestan seda, kuidas nad ühte hoiavad, ehkki see kohutab mind. Nende on vähe teistsugune arusaam eraomandist, mis võib olla ka sotsialistliku ajuloputuse kõrvalnäht. Nende kultuur ja keel, mille üle nad uhked on. Nende lembus tugevakäelise võimu vastu, on selle teostajaks siis tsaar, president või karja juhtiv lombakas hunt.
Selliseid asju on minust muidugi triviaalne väita, töötan ma ju viis päeva nädalas firmas, mille töötajatest 75% tunnistavad emakeelena vene keelt. Mul ei ole neist enamuse vastu siiralt midagi, nad on väga meeldivad ja sõbralikud kolleegid. Ent siiski kumab kõigest sellest läbi nende maailm, mis erineb minu omast kardinaalselt. Ja ma pole päris kindel, et tahan hoida neid kaht nii lähestikku.
Tunnen vahel justkui elaksin kuskil kriisikoldes. Kus käib pidev laamade hõõrdumine nagu serblaste ja albaanlaste, iisraellaste ja palestiinlaste või Põhja-ja Lõuna-Korea elanike vahel. Kus kõrvuti elavad rahvused päevade ja nädalate kaupa üritavad omavahelist vaikivat põlgust alla suruda, mille põhjust õigupoolest enam keegi ei mäleta. Ning kus iga suvaline liblika tiivalöök võib põhjustada tsunaami.
Kui mul vihast silme eest mustaks läks, tegin rahumeelse ettepaneku mujale minna. Nad olid ikka ropus enamuses ja mina oma ilusat keha selliste tölbakatega lõhkuma ei hakka. See ei oleks tõestanud antud kontekstis kellelegi midagi. Kahju, et sellistele probleemsetele teemadele pole lihtsat lahendust. Igatahes minu õhtu (ja ka kogu minu tulevane eelarvamuslik arusaam venelastest) sellega rikutud.
//Jaylib - Champion Sound
Sildid: lihtsalt mõtlesin siin, minu põnev elu, poliitika